Seleeni esmane funktsioon organismis on kaasatus antioksüdantsetesse süsteemidesse ja kilpnäärme hormoonide ainevahetusse.
Sügav seleenipuudus võib esile kutsuda kardiomüopaatiat ja ülemäärane tarbimine toidulisanditest mürgitussümptomeid. Selle piisavat tarbimist seostatakse võimaliku vähkkasvajate ja südame-veresoonkonnahaigusi ennetava toimega.
Seleeni on vaja:
- immuunsüsteemi tugevdamiseks,
- kilpnäärme hormoonide normaalseks tekkeks,
- rakkudes toimiva antioksüdantse ensüümi koostiskomponendiks, osaledes seeläbi rakkude talitluse kaitses ebasoodsate faktorite vastu, sh enneaegne vananemine.
Väga kõrge vere seleenisisaldus (üle 100 µg/dl) võib esile kutsuda selenoosi, mille sümptomiteks on küüslaugu lõhn suust, küünte murdumine ja juuste väljalangemine. Seleenimürgistused võivad tekkida piirkonnas, kus on suured seleeniühendite kogused keskkonnas kas tänu tööstusele või õnnetustele. Saastumata toitu süües ei ole võimalik tarbida organismile kahjulikus koguses seleeni.