Inimorganism sisaldab vaske umbes 1,4–2,1 mg iga kehakaalu kilogrammi kohta. Vask on organismis laialdaselt jaotunud, peamiselt leidub teda maksas, lihastes ja luudes, kuid see kuulub ka paljude ensüümide koostisesse.
Vaske on vaja:
- hemoglobiini sünteesimiseks ja soodustamaks raua omastamist erütrotsüütide kujunemisel,
- nende ensüümide toimeks, mis osalevad kollageeni ja elastiini tekkes (kollageen ja elastiin on võtmevalgud sidekudede normaalseks talitluseks),
- antioksüdantseks kaitseks (antioksüdantse ensüümi koostises),
- ATP (adenosiintrifosfaat, mis on operatiivne energiakandja rakkudes) tootmiseks mitokondrites,
- luukoe tekkeks
Parimateks vase allikateks on maks, kakaopulber, liha, kaunviljad, täisteratooted, seemned, pähklid, tatar, leib, lõhe, avokaado, peet, mereannid. Tsingi kõrge tarbimise puhul (>50 mg/p) on vase imendumine pärsitud. Lastel võib vasepuudus tekitada valgete vereliblede kontsentratsiooni langust, aneemiat, juuste ja naha depigmentatsiooni, aga ka hälbeid südame ja skeleti arengus. Enamik sümptomeid on omistatavad vaske sisaldavate ensüümide puudusele. Vase vähest tarbimist (<0,6mg/p) on seostatud ka kolorektaalvähi riski tõusuga. Vase ületarbimine toidulisandist tekitab akuutset mürgitust, mille sümptomiteks on kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine.
